Köögiviljade fermenteerimise ehk kääritamise ehk hapendamise käigus tekivad seedimist soodustavad piimhappebakterid, kasulikud vitamiinid ja maitse muutub hapukaks. Fermenteerimine aitab kaasa maitsete võimendumisele.

Köögiviljade hapendamisel piimhappebakterid algatavad glükoosi lagundamisega fermenteerimise protsessi, mis ajapikku kiireneb ning jõuab lõppfaasi nädala-paariga. Ferme jook lõpptootena ei sisalda enam suhkruid ja selle kalorsus on 1 kcal 100 ml kohta.

Kuigi kodus köögiviljad hapnevad ise ilma lisanditeta (näiteks hapukurk ja hapukapsas), siis antud Ferme mahlas probiootilise mõju suurendamiseks lisatakse kontrollitud juuretisekultuure, mis suurendavad piimhappebakterite kontsentratsiooni veelgi.

Fermenteerimist kasutati laialdaselt toidu loomuliku säilitamise viisina juba pikka aega enne kui leiutati külmutamisseadmed. Fermenteeritud toidus on piimhappebakterid, mis säilitavad toitu ja toodavad kasulikke ensüüme ja vitamiine, mis on organismile paremini omastatavad ja seedesüsteemi toetavad. Soovitatavalt peaks inimene iga päev sööma vähemalt paar supilusikat fermenteeritud köögiviljatoite. Sellised on toidud nagu hapukurk, kimchi, hapukapsas, tempeh, miso, kombucha, naturaalselt kääritatud jogurt ja keefir. Lisaks talvisele säilimise eelisele sisaldavad fermenteeritud toidud rohkelt c-vitamiini, millest on talvisel perioodil põhjamaades olnud puudus.

Tänapäeval on traditsiooniline fermenteerimine asendatud marineerimisega, mis on toidu säilitamine äädika lisamisega. See ei toeta seedimist, vaid lausa vastupidiselt kahjustab loomulikku mikrobiootat ja jätab kehasse happelise jäägi. Viimasel paaril kümnendil on üldine toitumise trend muutunud üha rohkem töödeldud toidu keskseks. Sellest mõjutatuna on enamik inimestel suuremal või vähemal määral mingi seedimisprobleem. Seda väidet on kinnitanud toitumisnõustajad, kelle juurde satub üha enam inimesi, kes kurdavad nõrga immuunsüsteemi, seede-, naha- või kaaluprobleemide üle. Paraku on kõik need mured soolestiku seisukorraga seotud. Näiteks, 70-80% inimese immuunsüsteemist asub soolestikus.